Saue Vallaraamatukogu ajaloost

Saue Vallaraamatukogu algust tuleb arvestada  6. aprillist 1925. aastast, siis kui Saue valla nõukogu otsustas  rajada valla viienda raamatukoguna  Saue Valla Keskraamatukogu Saue vallamajja Kanamal (praegu eravaldus Saku vallas Kanama külas).  Kogu raamatukogu ajalugu on kulgenud valla- (küla-) võimuga  ühise katuse all.

1922. loodud valla kõige vanem  - Saue -Vanamõisa Raamatukogu oli kaua aega valla kõige suuremaks  raamatukoguks. Vanamõisa  raamatukogu ühendati  1952. aastal Kanamal asuva külaraamatukoguga ja huvitava ajalooga raamatukogu hääbus. Osa Vanamõisa raamatukogu raamatutest on säilinud Saue Vallaraamatukogus tänaseni, samuti raamatukogu algaastate dokumentatsioon ja inventariraamatud,  võrdlusena Saue keskraamatukogu ennesõjaaegsete allikmaterjalidega,  mis on suures osas hävinud või hävitatud.  

2009. aastal said Saue Vallaraamatukogu ajaloo materjalid tänu koduloouurijale Aino Lehtmetsale kokku kogutud, korrastatud  ja köidetud  kolme köitesse, millele nüüd on juba lisandunud neljas köide aastatest 2009-2018. 

Saue valla Keskraamatukogu  esimeseks juhatajaks oli pikemat aega  Gustav Lauter (1875-1959), Ants Lauteri vend, kes Saue valla sekretärina (1921-1931) lavastas vallasekretäri ameti kõrvalt näidendeid ja muutis vallamaja tõeliseks kultuurikoldeks. 1929. aastal oli kogu valla hingekirjas  u. 2500 inimest. Saue Valla Keskraamatukogu piirkonnas elas 678 inimest, lugejate nimestikku oli neist kantud 53.         

1936. aastast alates tegutses ka  Saue Valla Keskraamatukogu haruraamatukogu Pääskülas, algul Jaagu talus, hiljem Tõnu-Mihkli talus (asukoht praegu  Vanasilla 6, Laagris). Peale sõda 1947-1948 raamatukogu veel  toimis.   

1940. aastal enne võimuvahetust oli Saue Avaliku Raamatukogu põhinimestikku kantud 973 raamatut ja lugejaid oli 42. 

Peale sõda jätkas Saue rahva-(küla-)raamatukogu tööd Saue vallamajas Kanamal, Täitevkomiteega ühises ruumis, väike omatte ruum saadi alles 1950. aastal. 1944-1950 oli raamatukogu juhatajaks Hilda Reivik, 1952-1957 Valve Hurm, tänu kelle kirjapandud mälestusridadele on teada üht-teist rohkem kui säilinud ametlik dokumentatsioon seda võimaldab. Mõlemad, nii Hilda Reivik kui Valve Hurm olid mõnda aega ka Saue külanõukogu esimehe ametis.

1957. aastal algab uus etapp Saue raamatukogu elus, kui raamatukogu juhatajaks saab  Tallinna Kultuurharidusalakooli haridusega Urve Saarmann, kes töötas selles ametis kokku 50 aastat.      Kaua aega sõltus raamatukogu hea käekäik  koostööst „Tuleviku" ja hiljem Saue köögiviljakasvatusvatuse näidissovhoosiga. 

1975. aastal koliti külanõukogu Kanamalt koos raamatukoguga uude haldushoonesse Laagris, kus  raamatukogu käsutusse anti kaks tuba teisel korrusel.  1994. aastal paigutati raamatukogu sealsamas parematesse ja vastremonditud kolme naaberruumi.  Siis  nimetati  ka Saue külaraamatukogu ümber Saue Vallaraamatukoguks.

17. septembril 1998 avati kaasaja nõuetele vastav raamatukogu Saue vallamaja ühes  tiivas, kus asub tänaseni.  2004. aastal ühines raamatukogu URRAM süsteemiga ja 2006. aasta lõpust toimub laenutamine elektrooniliselt.

Valdade piirid on aja jooksul muutunud, Saue valla kõige vanem raamatukogu on tegelikult Hüüru Raamatukogu, olles asutatud 1886. a.  Harku raamatukogu nime all. 2008. aastal otsustas Saue Vallavalitsus ühendada Saue Vallaraamatukogu ja Hüüru Külaraamatukogu, seega Hüüru Raamatukogu tegutseb sellest ajast  Saue Vallaraamatukogu harukoguna.