25.03.19

Saue tammiku ääres, Saue Gümnaasiumi hoonete kompleksis, on alates 2003. a. jaanuarist omale kodu leidnud Saue Linna Raamatukogu.

Miks siis ikkagi asub linna raamatukogu Saue Gümnaasiumi ruumides?

Kõik sai alguse 1997. aastal linna arengukavast,  mille käigus valmis projekt "Kõik teed viivad kooli!". Projekti käivitamisel oli mõte koondada  kogu kultuuri- , haridus- ja spordielu ühte kompleksi. Tänasel päeval asuvadki siin ühe katuse all ning jagavad omavahel ruume gümnaasium, muusikakool, huvi- ja spordiringid nii kooliõpilastele kui ka täiskasvanutele. Lisaks on samas kompleksis veel ujula ja spordihoone koos staadioniga. Kuna seni puudub Sauel oma kultuurimaja, siis korraldatakse kooli aulas nii kontserte kui ka ühisüritusi linnarahvale.

Raamatukogu minevikust ...

Saue Linna Raamatukogu avas oma uksed lugejatele 1980. a. jaanuaris M.Gorki nim. Tallinna Keskraamatukogu Saue haruraamatukoguna 3-korruselise elumaja esimesel korrusel 4-toalises korteris, mille üldpind oli 74 m2. Esimese aasta lõpuks  oli registreeritud 233 lugejat ja riiulitelt võis leida 5334 eksemplari raamatuid. Algaastatel moodustasid lugejate enamuse tolle aja Saue suurima ettevõtte Harju Rajooni Põllumajandustehnika Tootmiskoondise töötajad.   

1990-ndate aastate alguses tingis üha kasvav kirjanduse hulk ja lugejate arvu suurenemine vajaduse suuremate ruumide järele.  Raamatuid said täis nii riiulid kui ka kõik riiulite pealsed. Kuid see ootus  oli väga pikk…

... ja tänapäevast.

Uus raamatukogu leidis endale koha Saue Gümnaasiumi endises aulas. Meie kasutuses on 320 m2 üldpinda. Esimesel korrusel paiknesid kojulaenutus nii lastele kui täiskasvanutele ning perioodika lugemistuba. Teisel juurdeehitatud poolkorrusel on koha leidnud lugemissaal koos teatmekoguga, eraldi asub kolmandal korrusel 25 m2 hoidlaruum. Lugejate-külastajate kasutada oli 6 interneti püsiühendusega arvutit ning lisaks arvuti, kus sai tutvuda elektrooniliste kataloogidega.

 2003 a.  veebruarikuu koolilehes Spikker kirjutati:

" Raamatukogus on üks suur probleem : koolilapsed nimelt hirmutavad linnarahvast. Muidugi võivad õpilased raamatukogus käia, aga peavad arvestama sellega, et see on linnaraamatukogu ja ka vanemad inimesed käivad seal lugemas. Pensionärid palusid  isegi keelata lapsi vahetundidel raamatukokku tulemast. See oleks muidugi liig, sest raamatukogu on kõigi jaoks!"

Kolm esimest kuud me kohanesime uute oludega. Sügisest  tegime külastuste osas valikuliselt statistikat  - arvud osutusid üllatuslikeks: 250 kuni 300 külastust päevas. Kõige rohkem külastusi on vahemikus 14 -15  ca 70 -100.

Juurde tuli lugejaid kooliõpilaste hulgast. Täiskasvanud lugeja pidas meie asukohta ebasobivaks – raamatukogu külastamiseks  tuli planeerida eraldi käik.

Sama leht oktoobris: „SEES (IN):  Raamatukogu - nii hea on vahelduseks saiakeste pugimisele vahetunnis  hoopis raamatukogus kõige uuemaid ajakirju lugeda."

Olukord oli  lahenenud positiivselt  – kõrvuti lastega istuvad ja loevad  sõbralikult ka linnakodanikud . Õppisime meie, õppisid lapsed . Peale tunde  tehakse aega parajaks kas kuhugi huviringi minekuks või koolibussi ootamiseks, õpitakse, kirjutatakse referaate, loetakse.

Uus koht vajas harjumist, mida aeg edasi  seda rohkem  lisandus uusi lugejaid ka linnarahva hulgast.  Loetakse kohapeal ja võetakse koju

Kuigi raamatute lugemise väärtus tänapäevases informatsiooniga üleküllastatud maailmas kipub tahaplaanile jääma, leidub alati neid, kellele raamat on parim sõber. Ja just siit, oma raamatukogust, saab alguse raamatute lugemise harjumus nii mõnegi lapse jaoks.

Uues situatsioonis tuli raamatukogutöötajatel laiendada oma teadmisi, sest kooliraamatukogu puudumisel peame suutma täita ka selle ülesandeid.  Endisele 2 töötajale lisandus veel 1,5 ametikohta.  Külastuste arv tõusis mitmekordseks Esimesel aastal oli parimatel päevadel raamatukogus keskmiselt 350 külastust.

Üleminek elektroonilisele kataloogile algas juba 2000 aastal, kui ostsime KIRJASTO 3000 litsentsi.  2003 aastal ühinesime kohe esimesel võimalusel raamatukoguprogrammiga URRAM. Suve jooksul sisestamine kogu laste ja noortekirjanduse osa elektroonilisse kataloogi ja alates septembrist hakkasime põhikooli õpilastele laenutama arvutiga. Alates septembrist 2004. aastast on kogu laenutus elektrooniline.

Rahvaraamatukogu kolimine kooli parandas kindlasti raamatukoguteenuste kättesaadavust õpilastele ja õpetajatele.

Läbi aegade on olnud raamatukogu kultuuriinimeste kooskäimise kohaks. Üritusi on meil olnud väga erinevaid. Nii kohtumisi kirjanikega kui  vestlusringe huvitavatel teemadel ja põnevate isikutega. Teise korruse rõdu on ideaalne erinevate kunstnike ja fotograafide töid tutvustavate näituste korraldamiseks. Kõik need üritused  teenivad  eesmärki harjutada sauelasi meie uue asukohaga.

Kodulootöö on alati olnud  lahutamatu osa raamatukogu tööst. Meie ruumides on endale kooskäimise koha leidnud Saue Kodu-Uurimise Seltsing. Korra kuus ja vajadusel ka tihedamini toimuvad kokkusaamised, kus kohtutakse Sauega seotud huvitavate inimestega või kuulatakse ettekandeid.

Esimene suurem näituse koos kodu-uurijatega oli "Mööda kodukandi ajaloo radu" möödaniku väärtustamiseks ning Saue linna 10 aastapäeva väärikaks tähistamiseks. Kohale toodi kõike alates üle saja aasta vanast kiiktoolist, kerilaudadest, grammofonist ja koltunud dokumentidest ning fotodest, kirja pandi mälestusi. Ajalugu muutus  meie jaoks elavaks. Ja lastel oli põnev.

 

 

 

 

 

 

 

Saue Linnaraamatukogu

Facebooki leht

Aadress: Nurmesalu 9, Saue linn 76505, Saue vald, Harjumaa

Telefon: 659 6682

Üldmeiliaadress: sauelinn@saueraamatukogud.ee

Lahtiolekuajad:

1. juunist kuni 31. augustini

E-R 10-18

L, P suletud

Asukoht 

Töötajad 

Küsi meilt

Hinnakiri

 URRAM

 ESTER